Tegemist on üsna noore klubiga, mis asutati alles 2017. aastal FC Avan Academy nime all ning mille esindusmeeskond koosnes toona Jerevani jalgpalliakadeemia ning FC Pyuniku noortest mängijatest ning hakkas mängima kohalikus esiliigas. 2018. aastal muudeti klubi nimi Ararat-Moskvaks ning samal aastal, pärast Armeenia kõrgliigasse tõusmist sai klubi oma praeguse nime, FC Ararat-Armenia. FOTO: FC Ararat Armenia Facebook.

Juba oma debüütaastal kõrgliigas haarati riigi meistritiitel. Sama saavutust suudeti korrata ka järgmisel, 2019-20 hooajal. Sellele järgnes langemine viiendale kohale järgmise hooaja lõpuks ning mullu võeti hõbemedalid Pyuniku järel. Seega on kokkuvõte klubi lühikesest ajaloost muljetavaldav: viie tegutsemisaasta jooksul on tuldud kaks korda meistriks ning korra jõutud ka Armeenia karikafinaali, kus FC Noah’le 5:5 skooriga lõppenud normaalaja järel penaltitega 6:7 alistuti.

Samavõrra muljetavaldav on ka noore klubi euroajalugu. Kui oma eurosarja debüütaastal UEFA Meistrite liigas jäädi Rootsi suurklubile AIK-le kahe mängu kokkuvõttes alla vaid 3:4 (kodus võideti Rootsi klubi 2:1, võõrsil alistuti 1:3), siis juba järgmisel aastal purjetati UEFA Euroopa liigas play-offidesse. Teel sinna alistati teises kvalifikatsiooniringis Gibraltari klubi Lincoln Red Imps 4:1 (2:0, 2:1) ja seejärel Gruusia Saburtalo Tbilisi 3:2 (1:2, 2:0). Play-offis vannuti aga penaltiseerias alla Luksemburgi klubile F91 Dudelange, kes kodus alistati 2:1 ning kellele võõrsil kaotati sama tulemusega.

Ararat-Armenia seni viimast, tunamullust eurohooaega võib pidada vähemalt sama võimsaks. COVID-19 tõttu ühemänguliste voorudega peetud eurohooajal langeti Meistrite liiga kvalifikatsiooniringis Küprose Omoniale kodus lisaaja järel 0:1. Euroopa liiga teises kvalifikatsiooniringis, kuhu seejärel pudeneti, alistati taas lisaaja järel Luksemburgi klubi Fola Esch. Kolmandas ringis oldi üle sloveenlaste Celjest 1:0 (jällegi, lisaaja järel). Armeenlaste euroteekond lõppes toona taas play-off ringis, kus Serbia hiiule Belgradi Crvena Zvezdale jäädi alla 1:2. Loosi tahtel mängis Ararat-Armenia tol aastal kõik oma eurokohtumised kodus.

Meeskonna koosseis on kirju ja aukartustäratav. Sellest leiab leegionäre nii Brasiiliast, Kolumbiast, Hollandist, Venemaalt kui Serbiast, aga ka Elevandiluurannikult, Nigeeriast ja Portugalist. Puudust ei ole ka rahvuskoondislastest, kelle hulgast võib ehk markantseimana välja tuua Wbeymari, Kolumbias sündinud, ent Armeenia kodakondse, kel tänaseks vöö vahel kaheksa mängu ja kaks väravat Armeenia koondise eest.

Suurem või väiksem koondisekogemus on kirjas praktiliselt kõigil Armeenia kodakondseil, kes Ararat-Armenia värve kannavad. Legendaarseim neist aga on ilma kahtluseta 34-aastane keskväljamees Gevorg Ghazaryan, kes Armeenia eest väljakul käinud 73 mängus ja löönud neis 14 väravat, viimati Gruusia koondisele 2020. aasta novembris, meile nüüdseks juba nii armsal ja tuttaval Boris Paichadze Dinamo Arenal. Oma debüütvärava rahvuskoondise eest virutas Ghazaryan aga ei kellegi muu kui Eesti koondise võrku 2009. aastal 2:2 tagajärjega lõppenud MM-valikmängus Jerevanis.

Avamäng Ararat-Armenia ja Paide Linnameeskonna vahel leiab aset 1400-kohalisel Avan Football Academy Stadiumil 21. juulil kell 18.00 Eesti aja järgi. Korduskohtumise peame Pärnu rannastaadionil 28. juulil. Piletid kodumängule tulevad müüki 18. juulil Piletilevis.